Tervislikud vähemlevinud teraviljad

1.10.16

SISSEJUHATUS

Euroopas suureneb nõudmine jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele. Vähem kasvatatavad teraviljad, nagu rukis, kaer, spelta ja ühe- ning kahetera nisu vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nimetatud teravilja liikide vastu on taaselustunud huvi eeskätt seoses maheviljeluse arenguga, kuna nad on kasvutingimuste suhtes vähenõudlikud ja paistavad silma tervislike omaduste poolest.

Speltanisu on vähenõudlik toitainete suhtes ja sügava juurekava tõttu talub hästi mitmeid ebasoodsaid kasvutingimusi, nagu toitainete vaegus ja põud. Samas on speltanisu toiteväärtus kõrge, tal on tavanisuga võrreldes kõrgem lipiidide, küllastumata rasvhapete ja mikroelementide (Fe, Zn, Mg ja P) sisaldus. Ühetera nisu on diploidne nisu, mida kasvatati iidses Mesopotaamias. Sellel nisu vormil on kõrgem proteiini, mikroelementide ja asendamatute aminohapete sisaldus. Kahetera nisu on iidne tetraploidne nisu, mida kasvatati juba 10 tuhat aastat tagasi. See on vähenõudlik kultuur agrotehnika ja kasvutingimuste suhtes. Tema terades on vähem gluteeni ja rohkem kiudu kui tavalisel nisul, sisaldab antioksüdante. Kahetera nisust tehtud tooted on hea maitsega. Rukis ja kaer on rohkem levinud kui eeltoodud nisu liigid ja neid kasutatakse nii toidu- kui ka söödaviljana. Rukkileib on parema seeduvusega kui nisust valmistatud sai. Rukis sisaldab nisuga võrreldes rohkem mineraalaineid (tsink, raud, seleen) ja asendamatuid aminohappeid. Kaera tervislikud omadused tulenevad eelkõige tema proteiini ja rasva on kõrgest kvaliteedist ning lahustuvate kiudainete sisaldusest. Viimased alandavad vere kolesteroolisisaldust, aitavad reguleerida vere suhkrusisaldust.
Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Tervislikud vähemlevinud teraviljad“ on seatud eesmärgiks ülalkirjeldatud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamine sordiaretuseks, nende stressitaluvuse suurendamine, agrotehnika parandamine ja toiteväärtuse ning toiduviljaks töötlemise kvaliteedi tõstmine. Projekti koordineerib Tšehhi Põllukultuuride Uurimisinstituut, selles osaleb partnerina ka Eesti Taimekasvatuse Instituut. Projekt algas 2013. a ja kestab viis aastat. Selle aja jooksul viiakse läbi rida aretusalaseid ja agrotehnilisi katseid, töötlemisalaseid, kvaliteedi ja turu uuringuid. Projekti peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamisele Euroopas
KAVANDATUD UURINGUD
Sordiaretus. Kaera, rukki ja spelta teraviljade aretus on seni olnud valdavalt kommertsiseloomuga, aretusprogrammides on vähe tähelepanu pööratud geneetilise mitmekesisuse uurimisele ja kasutamisele. Genofondi kitsenemine võib kasvatatavad kultuurid teha vastuvõtlikumaks biootilistele ja abiootilistele stressidele, mis tõenäoliselt suurenevad kliimamuutustega.
Tervislike vähemlevinud teraviljade projektis viiakse kaasaegseid meetodeid kasutades läbi rohkem kui 800 viie vähem kasvatatava teravilja liigi (spelta, rukis, kaer, ühe- ja kaheteranisu) genotüübi fenotüpiseerimine ja genotüpiseerimine. Tegeldakse saagikuse, toiteväärtuse, põua- ja haiguskindlusega seotud omaduste. Haiguskindluse puhul pööratakse peatähelepanu pikaajalise resistentsusega genotüüpide leidmisele enamlevinud seenhaiguste suhtes. Selgitatakse välja väärtuslikud genotüübid uute teraviljasortide aretamiseks, viiakse läbi ristamisi ja valikuid. Eesmärgiks on saada projekti kaasatud teravilja liikide uusi sorte, milles oleksid ühendatud head tervislikud ja agronoomilised omadused.
Agrotehnika täiustamiseks korraldatakse katsed Euroopa neljas erineva kliimaga piirkonnas, pöörates tähelepanu genotüübi ja keskkonnatingimuste vahelistele mõjudele, väetamisele ja agrotehnilistele võtetele, mis aitaksid tõsta saagikust igas riigis. Eesmärk on välja selgitada väetamise tasemed, mis võimaldaksid realiseerida uute sortide saagipotentsiaali. Mineraalväetiste kõrval hinnatakse orgaaniliste väetiste (sõnnik, läga jt) efektiivsust vähemlevinud teraviljade kasvatamisel. Selgitatakse välja toitainete, eeskätt lämmastikuga varustatuse mõju teraviljade kvaliteediomadustele ja haiguskindlusele. Rajatakse katsed sortide segude kasvatamise mõju teraviljade omadustele. Näiteks nisul on sortide segude kasvatamisel vähenenud lamandumine ja nakatumine taimehaigustesse ning suurenenud saagi stabiilsus. Kuna niiskuse puudus on mitmetes piirkondades üheks peamiseks madala saagikuse põhjuseks, hinnatakse niisutamise mõju uuritavate teraviljade saagikusele ja kvaliteedile, võrreldes tulemusi hea põuakindlusega genotüüpide kasvatamisega.
Kvaliteet. Projektis hinnatakse toidu kvaliteediga seotud omaduste varieerumist uuritavate teraviljade erinevatel genotüüpidel ja nende omaduste mõju inimorganismile. Hinnatakse mikroelementide, fenoolühendite ja antioksüdantide varieerumist uuritavate teraviljade genotüüpides. Tervislike elementide kõrval pööratakse tähelepanud ka võimalike ebasoovitavate ainete sisaldusele. Projekti kvaliteediuuringute tulemused annavad nii tarbijatele kui ka tootjatele ja töötlejatele täiendavat informatsiooni rukki, kaera, spelta ja ühe- ning kaheteranisu kasulikest omadustest.
Töötlemine. Vähemlevinud teraviljadest valmistatakse peamiselt jahu, helbeid ja kruupe, mida kasutatakse leiva või putrude valmistamiseks. Nende teraviljade tarbimise suurendamiseks on toiduainete töötlemisega tegelevad partnerid kavandanud välja arendada uusi vähemkasvatatavatest teraviljadest valmistatud tooteid. Jahvatamise ja teiste toidu töötlemisega seotud protsesside optimeerimiseks uuritakse toiduvilja töötlemisega seotud parameetreid.
Turu-uuringutes selgitatakse välja nende teraviljade turu arengut mõjutavad faktorid erinevates Euroopa riikides ja töötatakse välja abinõud vähemlevinud teraviljade turupotentsiaali suurendamiseks.
Eesti Taimekasvatuse Instituut viib projekti raames läbi rida aretusalaseid ja agrotehnilisi katseid. Eestis viiakse läbi talirukki genotüüpide paljundamine. Korraldatakse katsed talirukki, kaera ja spelta ning nisu fenotüpiseerimiseks, viiakse läbi ristamisi ja tehakse valikuid. Rajatakse katsed rukki ja kaera haiguskindluse hindamiseks põllul ja laboratoorsetes tingimustes. Kaera haigustest pööratakse peatähelepanu kroonroostele (Puccinia coronata), rukkil lumiseenele (Microdochium nivale).
Agrotehnilistes katsetes hinnatakse tahke- ja vedelsõnniku, digestaadi ning mineraalväetiste erinevate normide mõju uuritavate kultuuride saagikusele ja kvaliteedile. Hinnatakse sortide segude omadusi erinevate väetise normidega ja mitme taimekaitse variandiga kasvatamisel.
Tulemuste hindamiseks tootmistingimustes ja nende tutvustamiseks on kavandatud katsed erinevat tüüpi erinevat tüüpi (mahe, intensiivne ja mõõduka intensiivsusega), tootmisettevõtetes. Projekti tulemusi tutvustatakse publikatsioonides, konverentsidel, põllupäevadel ja seminaridel.

KOKKUVÕTE
Tervislike vähemlevinud teraviljade projekti uuringud on suunatud rukki, kaera, spelta ning ühe- ja kahetera nisu saagikuse, kvaliteedi ja haiguskindluse parandamisele erinevates keskkonnatingimustes kasvatamisel. Tegeldakse ka nimetatud kultuuride töötlemistehnoloogiate täiustamise ja uute toodete väljatöötamisega. Projekti peamine eesmärk on nende tervislike omadustega ja maheviljelusse hästi sobivate teraviljade tootmise ja tarbimise suurendamine.


print